AS Farmi Piimatööstus, Linda 15, 41536 Jõhvi, Tel. +372 332 1404 piim@farmi.ee
See väike geenirike ehk geneetiline mutatsioon tegi lehmad eriti tähtsaks, kuna aitas inimesel hakata seedima värsket piima. Seeläbi muutus karjakasvatamine tulusamaks ning ellu jäi üha rohkem inimesi.
Ühest viljaka Kesk-Poola kiviaja leiupaigast avastati nelja aastakümne eest kummalisi potikilde. Need olid väikseid auke täis, nagu oleks punaka savinõu külgedest enne potiks põletamist kõrred läbi pistetud. Potikillud seisid laos, kuni 2011. aastal uuris Bristoli ülikooli geokeemik Mélanie Roffer-Salque, milliseid toidujääke võiks nende küljest leida. Ta avastas piimarasvu ja see tõestas, et iidsed põllumehed kasutasid savinõud, et eraldada tahket piimarasva vedelast vadakust. Sel aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklis tõestas Salque, et tegu on vanima juustu valmistamiseks kasutatud eseme kildudega.
Viimasel ajal on Euroopa piimanduse ajaloo kohta avastatud palju uut. Üks 2009. aastal alanud ja 3,3 miljoni eurose mahuga arheolooge, keemikuid ja geneetikuid hõlmanud projekt on ilmekalt näidanud, kuidas piimatooted on kujundanud Euroopa inimasustust.
Veel viimase jääaja taandudes, 11 000 aasta eest oli lehmapiim täiskasvanud inimese jaoks mürk. Erinevalt lastest ei suutnud täiskasvanu keha toota ensüümi laktaasi, mis lagundaks piimasuhkrut laktoosi. Laktaasi tootev geen lihtsalt lülitus täiskasvanutel välja.
Kui Lähis-Idas hakkas põllundus asendama küttimist ja korilust, õppisid karjakasvatajad, kuidas vähendada piima- toodetes laktoosi kogust talutava tasemeni. Selleks tuli piima hapendada, valmistada juustu või jogurtit. Mõni tuhat aastat hiljem tuli neile appi üle Euroopa kiiresti levinud geneetiline mutatsioon, mis andis inimesele võime toota laktaasi ja juua piima kogu elu vältel.
Võib-olla aitas just kõnealune geenirike kaasa sellele, et lõunast pärit karjakasvatajad ujutasid suhteliselt kiiresti üle kogu Euroopa ja tõrjusid siin tuhandeid aastaid elanud kütid-korilased põhja poole.
Eriline mutatsioon
Piimasuhkrut lõhustada aitav mutatsioon eristab tänaseni eurooplasi muude mandrite rahvastest. Journal of International Diary avaldatud andmetel suudab keskmiselt ainult 35% üle 7 – 8-aastastest inimestest seedida laktoosi. Ülejäänutele pole piim küll tappev, kuid kõhulahtisus on garanteeritud.
Enamiku piimasuhkrut taluvate inimeste esivanemad on pärit Euroopast. Siin toimus ajalooline mutatsioon – üksainus DNA laktaasi geeni lähedases piirkonnas asuv nukleotiid tsütosiin asendus tümiiniga. Laktoositalujaid elab laiguti ka Lääne-Aafrikas, Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias – seal arvatakse olevat toimunud omaette mutatsioonid. Londoni University Colledge’i geneetik Mark Thomas ja tema kolleegid hindavad, et laktaasitaluvuse mutatsioon toimus umbes 7500 aasta eest Ungari viljakatel tasandikel.
Arheoloogid uurisid ka kariloomade luid ning uuringute tulemused vihjavad varaste karjakasvatajate lüpsikarjadele.
Geenimutatsioon levis edukamalt põhjarahvaste seas. Kui Kreekas ja Türgis talub piima vähem kui 40% rahvast, siis meie kandis, Skandinaavias ja Briti saartel 90% täiskasvanutest.
Nii et kui sõidame Türgimaale, siis peale selle, et näeme ajalugu, ka sööme midagi tõeliselt ajaloolist.
Piimatoodetest vältimatu teraline Türgi toores lambajuust beyaz peynir – nii nagu ka kreeklaste fetajuust – võivad vabalt olla pärit aegadest, mil inimene veel piimasuhkrut ei seedinud, kuid valmistus uueks, praeguseks levinud piimaajastuks.
